370 results
Showing 1–20 · 0.14 seconds · RSS
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Scopus
ISSN 1736-2563 · Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) · 370 articles in the index
-
Journal Article
Eesti üliõpilaste arvamus akadeemilise teksti olevikust ja tulevikust
Tehisintellektil põhinevate tööriistade kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine viimastel aastatel tõstatab küsimuse, mis saab akadeemilise teksti kirjutamisest, kui tavasid hakkavad kujundama praegused tudengid. Seetõttu on oluline mõtestada nende nägemusi ja hoiakuid ülikoolis kirjutamise oleviku…
-
Journal Article
Keeleteadus ja kooligrammatika: Kas räägime samast keelest?
Artikkel uurib kvantitatiivselt keeleteadlaste ja eesti keele õpetajate arusaamu grammatikamõistete olulisusest emakeeleõpetuses. Uuring tugineb seitsme eksperdi intervjuudele ja 130 vastajaga ankeetküsitlusele, milles hinnati 42 grammatikamõistet. Tulemused näitavad, et nii keeleteadlased kui…
-
Journal Article
A cross-disorder comparison of written language skills. Evidence from children with a writing disorder (dysgraphia) and mild language impairment: A case study
This study compares the written language features of two second-grade Lithuanian children – one diagnosed with a writing disorder (dysgraphia) and one diagnosed with mild language impairment. A quantitative and qualitative analysis was conducted on the children’s written texts (more than 3,000…
-
Journal Article
Konstruktsioonikandidaatide leidmine eesti keele konstruktikoni jaoks
Artiklis analüüsime eesti keele konstruktikoni nomenklatuuri koostamise võimalusi. Nomenklatuuri all peame silmas korrastatud ja süsteemset loetelu konstruktsioonidest, mida saab käsitleda analoogselt traditsioonilise sõnaraamatu märksõnadega: neid on võimalik eraldi otsida, filtreerida ning siduda…
-
Journal Article
Tehisintellekt kirjutab koolis ja ülikoolis: Mis paneb kooliõpetajat ja õppejõudu tehisintellekti kasutust kahtlustama?
Tehisintellekti (TI) kasutamine (üli)õpilastöödes on saanud igapäevaseks nähtuseks ning õpetajad puutuvad järjest rohkem kokku olukordadega, kus õppija esitatud tööd lugedes tekib TI kasutamise kahtlus. Siinne artikkel analüüsibki kooliõpetajate ja ülikooli õppejõudude arvamusi selle kohta, mille…
-
Journal Article
Ukraina sõjapõgenikest laste ja kohalike vene kodukeelega laste eesti keele oskus 3. klassi alguses
Artikli eesmärk on anda ülevaade Ukraina sõjapõgenikest laste ja kohalike eesti keelt teise keelena õppivate laste eesti keele oskusest 3. klassi alguses, analüüsides nende sõnavara ja hierarhilisi baaskonstruktsioone. Artiklis vaadeldakse, kas ja kuivõrd erineb Ukraina sõjapõgenike ja kohalike…
-
Journal Article
Arusaam ja teadlikkus masintõlkealasest kirjaoskusest keelte ja kultuuride erialade üliõpilaste seas
Tehisaru ja neuromasintõlke kiire areng on toonud digikirjaoskuse raames fookusesse ka masintõlkealase kirjaoskuse. Muu hulgas on üha rohkem tähelepanu hakatud pöörama sellele, kuidas kasutavad masintõlget (MT) üliõpilased. Artikkel käsitleb masintõlkealast kirjaoskust keelte ja kultuuride…
-
Journal Article
What makes disinformation so convincing from a discourse analytic perspective: The art of mimicry and legitimation of falsehood
This paper investigates legitimation strategies in Lithuanian disinformation texts aiming to determine how they are used to legitimize false information to make it look credible. This study examines the distribution of legitimation strategies, their forms and contents in disinformation texts and…
-
Journal Article
Korpuse kontekstiga või ilma? Suurte keelemudelite võimekus tuvastada ja märgendiga varustada eesti keele sõnatähendusi
Artiklis kirjeldame katset, milles võrdlesime suurte keelemudelite (SKM) võimekust tuvastada sõnatähendusi, määrata neile register ja pakkuda sobivaid märgendeid, ühel juhul eesti keele ühendkorpusest (2023) pärit kontekstide toel ja teisel juhul eeltreenitud SKM-ide keelelistele teadmistele…
-
Journal Article
Viipekeele õpetamine, õppimine ja hindamine Eestis: CEFR-põhine ülevaade
Viipekeeleharidus on Eesti kurtide kogukondade keeleliste ja kultuuriliste õiguste üks keskseid tugisambaid. Artikkel käsitleb eesti viipekeele hariduse hetkeseisu kolmest aspektist: 1) õpetamis-, õppimis- ja hindamisressursid, 2) õpetajate pädevused ja professionaalsuse kujunemise tingimused ning…
-
Journal Article
Milline keelekasutus eestlasi häirib?
Artikkel annab ülevaate 2025. aasta veebruaris ja märtsis läbiviidud loetelukatse-veebiküsitluse tulemustest, mille keskmes oli küsimus, milline keelekasutus häirib eesti keelt emakeeleks pidavaid inimesi. Tulemused näitasid, et esmajärgus meenuvad loetlemisel keelejooned, millele on koolitundides…
-
Journal Article
Sõnarõhu märkimine sõnastikes ja selle mõju kõnesünteesile
Artiklis käsitletakse eesti keele sõnarõhu märkimise probleeme sõnastikes ning märgenduse mõju hääldusmärke arvestava kõnesünteesi kvaliteedile. Eesti Keele Instituudi tänapäeva sõnastikes kasutatav häälduse märkimise süsteem ei võimalda eristada esi- ja järgsilbirõhuga võõrsõnu, milles on teisest…
-
Journal Article
Indefiniitpronoomenite "keegi" ja "miski" käändevormide varieerumine suulises keeles
Artikkel käsitleb gi-/ki-liiteliste indefiniitpronoomenite keegi ja miski käändevormide varieerumise ulatust ja varieerumist mõjutavaid tegureid kahe eesti keele suulise kõne korpuse, Eesti Rahvus ringhäälingu raadiosaadete korpuse ja Eesti taskuhäälingukorpuse põhjal. Kokku analüüsisin 975…
-
Journal Article
Supporting early years L1 and L2 grammar acquisition through an e-learning game: A case study of Estonian go + destination construction
The article describes a pilot Estonian grammar game developed for young learners’ L1 and L2 acquisition of the Estonian go + destination ‘minema + kohasõna’ construction created on the ALPA Kids platform and explores the general possibilities of supporting the acquisition of grammar through a…
-
Journal Article
Sõnavaratesti väljatöötamine arengulise keelepuude tuvastamiseks kakskeelsetel lastel
Arengulist keelepuuet esineb võrdselt üks- ja kakskeelsete laste seas. Kakskeelsetel on aga suurem valediagnoosi risk, kuna kakskeelsete laste veatüübid mittedominantses keeles sarnanevad ükskeelsete keelepuudega laste veatüüpidele. See risk on aktuaalne paljude vene kodukeelega suktsessiivsete…
-
Journal Article
“Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
Käsitleme vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi siirdunud õpilaste keelelist toimetulekut. Tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele viie Tartu gümnasistiga, analüüsime nende kogemusi keele varieerumisega seotud väljakutsete osas. Tulemused näitavad, et eeskätt tekitavad raskusi…
-
Journal Article
Vestluskaaslase identifitseerimine telesarja “Õnne 13” telefonikõnedes
Artiklis analüüsitakse vestlusanalüüsi meetodil, kuidas telesarja “Õnne 13” telefonikõnedes vestluskaaslane identifitseeritakse. Enamasti näidatakse neis kõnedes vaid üht osalejat, kes imiteerib dialoogi. Vestlejate tavapärasele vastastikusele identifitseerimisele lisandub ülesanne televaatajatele…
-
Journal Article
Linking adverbials in Estonian school-leavers’ English state examination essays
This exploratory study investigates the use of linking adverbials (LAs) in argumentative English essays written by Estonian school-leavers as part of their state examination in English. Using a sub-corpus of 150 essays from the English State Examination Corpus (ESEC) and comparing it to British…
-
Journal Article
Argumendid ja nende kasutamine seaduseelnõude menetlemisel kahe parlamendi näitel
Argument on loomuliku keele lausung või lausungite järjend, mis koosneb väitest ja ühest või mitmest eeldusest. Lihtsaim argument sisaldab üheainsa eelduse ja väite, mis võivad (kuid ei pruugi) paikneda samas lausungis. Argumentide vahel esineb kolme liiki suhteid: argument võib toetada teise…
-
Journal Article
Eesti keele konstruktikoni poole: ülesehituse peajooned
Artikkel käsitleb eesti keele konstruktikoni kontseptsiooni – grammatika esitamist sõnastikulaadselt – ja esitleb esimest visiooni sellise ressursi ülesehitusest. Artikkel on sisuliseks jätkuks varasematele (Vainik jt 2024a,Vainik jt 2024b), milles kirjeldati konstruktsioonipõhist keelekäsitust…